Gigabait linna ehitamise põhieesmärk on luua alus digitaalmajanduse arengule ja edendada sotsiaalmajandust kvaliteetse arengu uude etappi. Sel põhjusel analüüsib autor „gigabaidiste linnade” arenguväärtust pakkumise ja nõudluse vaatenurgast.
Pakkumise poolel suudab „gigabaidised linnad” maksimeerida digitaalse „uue infrastruktuuri” tõhusust.
Viimase paarikümne aasta jooksul on seda tõestatud, et kasutada suuremahulisi infrastruktuuriinvesteeringuid, et stimuleerida seotud tööstuste kasvu ja luua hea alus sotsiaalmajanduse säästva arengu jaoks. Kuna uus energia ning uus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad muutuvad järk -järgult sotsiaalse ja majandusarengu juhtivaks jõuks, on vaja täiendavalt tugevdada uue infrastruktuuri ehitamist, et saavutada “nihutav” areng.
Esiteks on sellised digitaaltehnoloogiad nagu gigabit passiivsed optilised võrgud märkimisväärselt tootluses. Oxford Economicsi analüüsi kohaselt saab SKP-d kasutada iga 1 dollari suurenemise eest 1 dollari suurenemiseks 20 dollari võrra ja digitaaltehnoloogia keskmise investeeringutasuvuse keskmine tootlus on 6,7 korda suurem kui digitaal-tehnoloogia.
Teiseks tugineb gigabaidise passiivse optilise võrgu ehitamine suuremahulisele tööstussüsteemile ja seotuse efekt on ilmne. Nn gigabait ei tähenda, et terminaalse ühenduse külje tippkiirus jõuab gigabaidiseni, vaid see, et see peab tagama gigabaidi passiivse optilise võrgu stabiilse kasutamise kogemuse ja edendama tööstuse rohelist ja energiasäästlikku arengut. Selle tulemusel on (GPON) gigabaidi passiivsed optilised võrgud edendanud uute võrguarhitektuuride, näiteks pilvevõrgude integreerimise, „ida andmete, West Computing” ja muude mudelite kujundamist ja ehitamist, mis on edendanud selgroode võrkude laienemist ja laienemist ja mudeleid. Andmekeskuste ehitamine, arvutuskeskused ja servade arvutusvõimalused. , Edendada innovatsiooni info- ja kommunikatsioonitööstuse erinevates valdkondades, sealhulgas kiibimoodulid, 5G ja F5G standardid, rohelised energiasäästlikud algoritmid jne.
Lõpuks on “Gigabit City” kõige tõhusam viis gigabaidise passiivse optilise võrgu ehituse rakendamise edendamiseks. Üks on see, et linna elanikkond ja tööstused on tihedad ning sama ressursisisendi korral võib see saavutada laiema katvuse ja sügavamaid rakendusi kui maapiirkonnad; Teiseks on telekommunikatsioonioperaatorid aktiivsemad investeerides linnainfrastruktuuri, mis võib kiiresti tulu teenida. Kasumikeskusena võtab see kasutuselevõtmise meetodi kasumile, et edendada, samal ajal kui maapiirkondade infrastruktuuri ehitamiseks keskendub see rohkem universaalsete teenuste realiseerimisele; Kolmandaks, linnad (eriti kesklinnad) on alati olnud uued valdkondades, kus esmakordselt rakendatakse tehnoloogiaid, uusi tooteid ja uusi rajatisi. Gigabiti linnade ehitamine mängib näidisrolli ja edendab gigabaidise passiivsete optiliste võrkude populariseerimist.
Nõudluse poolel võib “gigabaidised linnad” võimaldada digitaalmajanduse võimenduses arengut.
See on juba aksioom, et infrastruktuuri ehitamine võib mängida finantsrolli sotsiaalse ja majandusarengu edendamisel. Mis puutub kõigepealt "kana või muna", siis tööstusmajanduse arengule tagasi vaadates on see üldiselt tehnoloogia esimene ja seejärel ilmuvad piloottooted või lahendused; Infrastruktuuri laiaulatuslik ehitamine, kogu tööstuse jaoks piisav hoog, innovatsiooni, turunduse ja edutamise, tööstuskoostöö ja muude meetodite abil võimaldavad infrastruktuuri võimendatud investeeringu väärtust tõhusalt realiseerida.
Gigabiti passiivne optiline võrguehitus, mida esindab “Gigabit City”, pole erand. Kui politsei hakkas edendama kahe gigabaidise võrgu ehitamist, oli see tehisintellekt, blockchain, metaverse, ülikõrge määratlemise video jne. Esimene tekkiva teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogiate täieliku tõusu eelõhtul, mida esindavad Asjade Internet langeb kokku tööstuse põhjaliku digitaliseerimise algusega.
Gigabaidi passiivse optilise võrgu ehitamine ei tee mitte ainult olemasolevas kasutajakogemuses kvalitatiivset hüpet (näiteks videote vaatamine, mängude mängimine jne), vaid kustutab ka tee uute tööstuste arendamiseks ja uute rakenduste arendamiseks. Näiteks areneb reaalajas ringhäälingutööstus kõigi jaoks reaalajas saatesuuna suunas ning reaalsuseks on muutunud kõrglahutusega, madala latentsusaja ja interaktiivsete võimaluste poole; Meditsiinitööstus on mõistnud telemeditsiini põhjalikku populariseerimist.
Lisaks aitab gigabaidise passiivsete optiliste võrkude arendamine ka energia säästmise ja heitkoguste vähendamist ning aitab varakult realiseerida “topeltsüsiniku” eesmärgi. Ühest küljest on gigabaidise passiivse optilise võrgu ehitamine teabe infrastruktuuri uuendamise protsess, mõistes “nihke” liiga madala energiatarbimise; Teisest küljest on digitaalse ümberkujundamise kaudu erinevate varade toimimist paranenud. Näiteks võib hinnangute kohaselt ainult F5G ehituse ja rakendamise osas aidata järgmise 10 aasta jooksul vähendada 200 miljonit tonni süsinikdioksiidi heitkoguseid.
Postiaeg:-26-2023
