Gigabitilinna ehitamise põhieesmärk on rajada alus digimajanduse arengule ja viia sotsiaalmajandus kvaliteetse arengu uude etappi. Seetõttu analüüsib autor “gigabitilinnade” arenguväärtust pakkumise ja nõudluse vaatenurgast.
Pakkumise poolel võivad "gigabitilinnad" maksimeerida digitaalse "uue infrastruktuuri" tõhusust.
Viimase paarikümne aasta jooksul on praktika tõestanud, et suuremahuliste infrastruktuuriinvesteeringute kasutamine sellega seotud majandusharude kasvu stimuleerimiseks ja sotsiaalmajanduse jätkusuutlikule arengule hea aluse loomiseks. Kuna uus energia ning uued info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad muutuvad järk-järgult sotsiaalse ja majandusliku arengu juhtivaks tõukejõuks, on vaja veelgi tugevdada uue infrastruktuuri ehitamist, et saavutada „nihke” areng.
Esiteks on digitaaltehnoloogiatel, nagu Gigabit Passive Optic Networks, märkimisväärne finantsvõimenduse tasuvus. Oxford Economicsi analüüsi kohaselt saab iga 1-dollarise digitehnoloogiainvesteeringute suurenemise korral SKT-d suurendada 20 dollari võrra ning digitaaltehnoloogiasse tehtud investeeringute keskmine tasuvus on 6,7 korda suurem kui mitte-digitaaltehnoloogial.
Teiseks tugineb Gigabit Passive Optic Network ehitus suuremahulisele tööstussüsteemile ja ühendusefekt on ilmne. Nn gigabit ei tähenda, et terminaliühenduse poole tippkiirus ulatuks gigabitini, vaid see peab tagama Gigabit Passive Optic Networki stabiilse kasutuskogemuse ning soodustama tööstuse rohelist ja energiasäästlikku arengut. Selle tulemusena on (GPON) gigabitised passiivsed optilised võrgud edendanud uute võrguarhitektuuride kavandamist ja ehitamist, nagu pilvevõrgu integreerimine, "East Data, West Computing" ja muud mudelid, mis on edendanud magistraalvõrkude laiendamist ja andmekeskuste, andmetöötluskeskuste ja äärearvutusrajatiste ehitamine. , Edendada innovatsiooni info- ja sidetööstuse erinevates valdkondades, sealhulgas kiibimoodulid, 5G ja F5G standardid, rohelised energiasäästu algoritmid jne.
Lõpuks on "gigabiti linn" kõige tõhusam viis Gigabit passiivse optilise võrgu ehitamise edendamiseks. Üks on see, et linnaelanikkond ja tööstused on tihedad ning sama ressursisendiga võib saavutada laiema katvuse ja sügavamad rakendused kui maapiirkondades; teiseks investeerivad telekommunikatsioonioperaatorid aktiivsemalt linna infrastruktuuri, mis võib kiiresti tulu teenida. Kasumikeskusena võtab see edendamiseks kasutusele meetodi "ehitus-tegevus-kasum", samas kui maapiirkondades infrastruktuuri ehitamisel keskendutakse rohkem universaalteenuste realiseerimisele; kolmandaks, linnad (eriti kesklinnad) on alati olnud uued Piirkondades, kus tehnoloogiaid, uusi tooteid ja uusi rajatisi esmakordselt kasutusele võetakse, mängib gigabitilinnade ehitamine näidisrolli ja soodustab Gigabit passiivsete optiliste võrkude populariseerimist.
Nõudluse poolel võivad "gigabitilinnad" anda volitused digitaalmajanduse võimendatud arengule.
See on juba aksioom, et infrastruktuuri ehitamine võib mängida võimendavat rolli sotsiaalse ja majandusliku arengu edendamisel. Mis puudutab küsimust “kõigepealt kana või muna”, siis tööstusmajanduse arengule tagasi vaadates on üldiselt tehnoloogia esimene ja siis tekivad piloottooted või -lahendused; infrastruktuuri suuremahuline ehitamine, kogu tööstusharu jaoks piisava hoo loomine innovatsiooni, turunduse ja müügiedenduse, tööstuskoostöö ja muude meetodite kaudu võimaldavad tõhusalt realiseerida infrastruktuuri võimendatud investeeringuväärtust.
Gigabit passiivse optilise võrgu ehitus, mida esindab "gigabit linn", pole erand. Kui politsei hakkas propageerima kahe gigabaidise võrgu ehitamist, oli selleks tehisintellekt, plokiahel, metaversum, ülikõrglahutusega video jne. Tekkivate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate täiemahulise tõusu eelõhtul Asjade Internet langeb kokku tööstuse laiaulatusliku digitaliseerimise algusega.
Gigabit passiivse optilise võrgu ehitamine ei muuda mitte ainult kvalitatiivset hüpet olemasolevas kasutajakogemuses (nagu videote vaatamine, mängude mängimine jne), vaid teeb ka teed uutele tööstusharudele ja uutele rakendustele. Näiteks otsesaadete tööstus areneb kõigi jaoks mõeldud otseülekande suunas ning kõrglahutusega, madala latentsusajaga ja interaktiivsed võimalused on muutunud reaalsuseks; meditsiinitööstus on mõistnud telemeditsiini igakülgset populariseerimist.
Lisaks aitab Gigabit Passive Optic Networks väljatöötamine ka energiasäästu ja heitkoguste vähendamist ning aitab varakult ellu viia topeltsüsiniku eesmärgi. Ühelt poolt on Gigabit Passive Optic Network ehitamine protsess, mille käigus uuendatakse infoinfrastruktuuri, teadvustades liiga madalat energiatarbimist “nihet”; teisalt on digitransformatsiooniga paranenud erinevate varade tööefektiivsus. Näiteks hinnangute kohaselt võib see ainult F5G ehituse ja rakendamise osas aidata järgmise 10 aasta jooksul vähendada 200 miljonit tonni süsinikdioksiidi heitkoguseid.
Postitusaeg: mai-26-2023
