„Gigabiti linna“ ehitamise põhieesmärk on luua alus digitaalmajanduse arengule ja edendada sotsiaalmajanduse uut kvaliteetset arenguetappi. Sel põhjusel analüüsib autor „gigabiti linnade“ arenguväärtust pakkumise ja nõudluse vaatenurgast.
Pakkumise poolelt saavad „gigabiti linnad” maksimeerida digitaalse „uue infrastruktuuri” tõhusust.
Viimaste aastakümnete jooksul on praktika tõestanud, et ulatuslike taristuinvesteeringute abil saab stimuleerida seotud tööstusharude kasvu ja luua hea aluse sotsiaalmajanduse jätkusuutlikule arengule. Kuna uued energia- ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad muutuvad järk-järgult sotsiaalse ja majandusliku arengu peamiseks liikumapanevaks jõuks, on vaja uue taristu ehitamist veelgi tugevdada, et saavutada „nihkes“ olev areng.
Esiteks on digitaaltehnoloogiatel, näiteks gigabitise passiivse optika võrkudel, märkimisväärne tootlusvõime. Oxford Economicsi analüüsi kohaselt saab iga 1 dollari suuruse digitaaltehnoloogia investeeringu suurenemise korral SKPd 20 dollari võrra suurendada ning digitaaltehnoloogiasse tehtud investeeringute keskmine tootlus on 6,7 korda suurem kui mitte-digitaalses tehnoloogias.
Teiseks tugineb gigabiti passiivoptilise võrgu ehitus suuremahulisele tööstussüsteemile ja seose efekt on ilmne. Nn gigabitt ei tähenda, et terminaliühenduse tippkiirus saavutab gigabiti, vaid see peab tagama gigabiti passiivoptilise võrgu stabiilse kasutuskogemuse ning edendama tööstuse rohelist ja energiasäästlikku arengut. Selle tulemusena on (GPON) gigabiti passiivoptilised võrgud edendanud uute võrguarhitektuuride, näiteks pilvevõrgu integratsiooni, „East Data, West Computing” ja muude mudelite projekteerimist ja ehitamist, mis on edendanud selgroogvõrkude laiendamist ning andmekeskuste, arvutusvõimsuskeskuste ja servaarvutusrajatiste ehitamist. Edendavad innovatsiooni info- ja kommunikatsioonitööstuse erinevates valdkondades, sealhulgas kiibimoodulid, 5G ja F5G standardid, rohelised energiasäästu algoritmid jne.
Lõpuks on „gigabitilinn“ kõige tõhusam viis gigabiti passiivse optilise võrgu ehituse edendamiseks. Esiteks on linnaelanikkond ja tööstus tihedad ning sama ressursisisendi korral on võimalik saavutada laiem leviala ja sügavamad rakendused kui maapiirkondades; teiseks on telekommunikatsioonioperaatorid aktiivsemad investeerima linnainfrastruktuuri, mis võib kiiresti tulu teenida. Kasumikeskusena kasutab see edendamiseks meetodit „ehitus-operatsioon-kasum“, samas kui maapiirkondade infrastruktuuri ehitamisel keskendutakse rohkem universaalteenuste realiseerimisele; kolmandaks on linnad (eriti kesklinnad) alati olnud uued. Piirkondades, kus tehnoloogiaid, uusi tooteid ja uusi rajatisi esmakordselt rakendatakse, mängib „gigabitilinnade“ ehitamine demonstratiivset rolli ja edendab gigabiti passiivse optilise võrgu populariseerimist.
Nõudluse poolel saavad „gigabiti linnad” anda hoogu digitaalmajanduse võimendatud arengule.
On juba aksioom, et taristu ehitamisel on sotsiaalse ja majandusliku arengu edendamisel võimendav roll. Mis puutub küsimusesse „kas kana või muna enne“, siis tööstusmajanduse arengut vaadates on see üldiselt tehnoloogia esimene ja seejärel ilmuvad piloottooted või -lahendused; taristu ulatuslik ehitamine, piisava hoo loomine kogu tööstusharule innovatsiooni, turunduse ja reklaami, tööstuskoostöö ja muude meetodite abil võimaldab taristu võimendatud investeerimisväärtust tõhusalt realiseerida.
Gigabiti passiivse optilise võrgu ehitus, mida esindab „gigabitilinn“, pole erand. Kui politsei hakkas edendama „kahe gigabiti“ võrgu ehitamist, olid selleks tehisintellekt, plokiahel, metaversum, ülikõrglahutusega video jne. Asjade interneti esindatud uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate täieulatusliku esiletõusu eelõhtu langeb kokku tööstuse ulatusliku digitaliseerimise algusega.
Gigabitise passiivse optilise võrgu ehitamine mitte ainult ei tee kvalitatiivset hüpet olemasolevas kasutajakogemuses (näiteks videote vaatamine, mängude mängimine jne), vaid sillutab teed ka uute tööstusharude ja rakenduste arengule. Näiteks otseülekannete tööstus areneb suunas, kus otseülekanne on kõigile kättesaadav, ning kõrglahutusega, madala latentsusega ja interaktiivsed võimalused on muutunud reaalsuseks; meditsiinitööstus on saavutanud telemeditsiini ulatusliku populaarsuse.
Lisaks aitab gigabiti passiivsete optiliste võrkude arendamine kaasa energia säästmisele ja heitkoguste vähendamisele ning aitab kaasa „topeltsüsiniku“ eesmärgi varajasele saavutamisele. Ühelt poolt on gigabiti passiivsete optiliste võrkude ehitamine infotehnoloogia infrastruktuuri uuendamise protsess, mis realiseerib liiga madala energiatarbimise „nihke“; teiselt poolt on digitaalse transformatsiooni kaudu paranenud erinevate varade tegevuse efektiivsus. Näiteks hinnanguliselt aitab ainuüksi F5G ehitamine ja rakendamine järgmise 10 aasta jooksul vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 200 miljoni tonni võrra.
Postituse aeg: 26. mai 2023
